Eesti Pandipakend loobus tehase ehitamisest
4.10.2017
Taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend on sunnitud loobuma ringmajandusse panustava plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest. Põhjus loobuda aastaid planeeritud PET ehk plastpudelitest kõrgekvaliteedilise helbe tootmise tehasest seisneb kardinaalselt muutunud Eesti majanduspoliitilises olukorras.
Käesoleva aasta juulis otsustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetada 1,07 miljoni euroga Eesti Pandipakendi algatatud jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu projekti. Ettevõtmise käigus oleks Eestis loodud võimekus siin tekkinud PET-pudelite kohapeal ringlusesse võtmiseks ehk neid oleks saanud kasutada uute, toiduainetööstusele sobilike pakendite tootmiseks. Toodetav PET-jäätmetest kõrgekvaliteediline helves olnuks omakorda uuesti kasutatav kohalike tootjate pakendites. Projekti kogumaksumus oli 3 miljonit eurot.
Eesti Pandipakendi juhi Rauno Raali sõnul on tänaseks selge, et Eesti majanduspoliitiline olukord on kardinaalselt ja ülimalt kiires tempos muutunud ja muutub kindlasti ka edaspidi: „Alkoholiaktsiisi on ilma laiema mõjuanalüüsita korduvalt ja järsult tõstetud ning seda tõstetakse järgmisel aastal veelgi, selle tulemuseks on plahvatuslik piirikaubanduse teke. Suures pildis mõjutab riigi tekitatud olukord Eesti majandust, lisaks kärbib siinset joogitööstust, kuid mis kõige kurvem, sunnib loobuma projektidest, mis aidanuks Eesti sammukese lähemale ressursside säästlikule ringmajanduse mudelile.“
Raali sõnul on Eestis turule paisatavate pakendite maht ja sellest tulenevalt ka kogutud pakendite hulk tugevas langustrendis, samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa ja mis võivad jääda keskkonda reostama.
Selgelt väheneva pandipakendite mahu ja keerukaks muutunud finantsolukorra tõttu on EPP omanikud – tootjaid, maaletoojaid ja jaemüüjaid koondavad erialaliidud üle vaadanud pikalt planeeritud plastjäätmete väärindamise projekti ning jõudnud järeldusele, et vähenevate materjali mahtude ja karmi kulupoliitika kontekstis on sellise projekti teostamine liialt riskantne. Tehas ja vastavad kõrgema profiiliga töökohad jäävad loomata.
„Rahva tervise retoorika taha peidetud aktsiisitõusude tulemiks on hoopis laialdane maksuraha Lätti viimine, alkoholi veelgi suurenev tarbimine ja nüüd ka Eesti rohelise tiigri hüppele jala taha panemine,“ ütles Raal.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse sunnil loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite (vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendite) kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 320 tootjat/maaletoojat ning 800 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta.
Lisainformatsioon:
Rauno Raal
Tegevjuht
Eesti Pandipakend
Tel: 5169788
E-post: rauno@eestipandipakend.ee
