Keskkonnateadlik laulu- ja tantsupidu andis häid kogemusi ilma tagasilöökideta

XIII laulu- ja tantsupeol esmakordselt kasutusele võetud korduskasutatavate nõude süsteem üldjoontes õnnestus ja sellest kohast saab ainult edasi minna, leiavad üritusega seotud spetsialistid. Saavutatud baastase on nüüd seadnud uue standardi ja tagasi pöörata enam ei saa.

Laulu- ja tantsupidu nõustanud ettevõtte Acento keskkonnaekspert Kadri Kalle sõnul saab vaatluse ja inimestega tehtud intervjuude alusel öelda, et pandisüsteemist saadi üldjuhul aru, järjekordi ei tekkinud ja pigem inimestele meeldis. „Eks üksikuid topse-kausse ikka ära visati, kuid neid polnud prügikastides massiliselt,“ ütles ta.

Eesti Pandipakendi tegevjuhi Kaupo Karba sõnul tagastasid esinejad umbes 99,5% kaussidest ning 98% lusikatest. Karba kogemuse põhjal olid külastajad pandinõude süsteemiga väga rahul ja tagastustelkide juures järjekordi ei tekkinud. „Kauplejate seast oli muidugi kosta nurinaid, aga kui võtta arvesse, et pandinõudsid tellisid ca 70 toitlustajat ja rahulolematust väljendas neist võib-olla viis-kuus, siis üldpildis võis olukorraga rahule jääda,“ ütles Karba ja lisas: „Samas oleme väga tänulikud kõigile kauplejatele, kes selle sammu astusid ning usume, et eks me kõik saime siit palju väärtuslikke kogemusi.“

Naiskodukaitse esinaise ja välitoitlustuse koordinaatori Airi Toomingu sõnul toimis väliköögi vaatest süsteem väga hästi. „Puhtad nõud olid õigeaegselt olemas nii nagu kokkulepitud ning mustad nõud liikusid õhtul sujuvalt ära.

Väljakul jäätmemajandust korraldanud Eilike Saviorg kinnitas samuti, et suures pildis toimis süsteem hästi, väljakud olid puhtad, prügi üle ootuste vähe ning külastajad, osalejad ja kauplejad suhtusid loodushoiuga seotud teemadesse üllatavalt positiivselt. Pandinõud reeglina konteineritesse ei jõudnud ja vajadusel sorteeriti need jäätmepunktides muu prügi hulgast välja.

Tagasi